... AGA mis need pädevused siis ikkagi on?
ÕS ütleb:
pädevus <12:-e> kompetentsus, asjatundlikkus; võimkond, võimupiirid, kompetents ▪. Keele+pädevus, õigus+pädevus jur
Väljavõte konspektist:
pädevused võivad jaguneda järgmiselt:
- väärtuspädevused – suutlikkus hinnata inimsuhteid, tajuda ja väärtustada oma seotust teiste inimestega
- sotsiaalsed pädevused – suutlikkus ennast teostada, teha koostööd teiste inimestega
- enesemääratluspädevused – suutlikkus mõiste ja hinnata iseennast
- õpipädevused – suutlikkus organiseerida õpikeskkonda, planeerida õppimist, kasutada õpitut erinevates kontekstides
- suhtluspädevused – suutlikkus ennast selgelt ja asjakohaselt väljendada
Või nagu mõiste ütleb (ikka konspektist):
pädevus on integreeritud kogum töötaja omadustest (s.h. teadmus, oskused, hoiakud, kogemused, sotsiaalne kapital), mis aitab tal sooritada teatud ametikoha kontekstis ette tulevaid tööülesandeid ja võrrelda soorituse taset teiste töötajate omaga.
Töötasin mõned aastad EQUFAS'i projektis. Tegemist oli põllumajandussektorisse sobiva kutse-kvalifikatsiooniraamistiku väljatöötamise projektiga. Kord meie töörühma juht Andre Huigens rääkis:
"Mis on pädevus??? Näiteks... üks mees on töötanud aastaid Poolas kaubaautojuhina. Ta teab täpselt kuidas, millisel ajal ja kus liiklus toimib. Ta saab oma tööga Poolas väga kenasti hakkama. Jõuab punktist A punkti B alati täpselt. Õnnetusi pole juhtunud ja reegelid pole samuti rikkunud. Tulles nüüd oma suurte kogemustega hoopiski Hollandisse, tegema sama tööd, kuidas ta hakkama saaks? Kas ta on piisavalt pädev hakkama saama Hollandi liikluses, olles samas tubli autojuht Poolas?"
Ta vaikis, kuulajad samuti ... Seejärel ta lausus:
"Kindlast saab ta hakkama, aga paremini õnnestub tal see töö pärast mõne Hollandi liiklust puudutava kursuse läbimist!"
Nii-siis ... väga hea pädevus teatud tingimuste muutudes võib muutuda täielikuks pädevusetuseks...
Tere Katrin,
ReplyDeleteAitäh, et oled teemasse süvenenud ning pädevuse mõistesse süvitsi läinud.
Seoses pädevuse mõistega, täpsustan paari asja. See, mille oled toonud välja tumedas trükis, on pädevuse üldmõiste, mida kasutame antud kursuse raames ja Õppejõu ja õpetaja haridustehnoloogiliste pädevuste kontektstis. Jagunemine, mille oled välja toonud, kehtib aga valdkonnaüleste pädevuste jaoks, ehk loengukonspektist saab lugeda: Valdkonnapädevused on konkreetsest tööst tulenevad pädevused, mis on selgelt vajaduspõhised. Seevastu valdkonnaülesed pädevused on üliolulised inimeseks kasvamisel. Need pädevused kujunevad nii formaalse õppimise kui ka läbi koolivälise elu, suhtlemisel kaaslaste, perekonna ja juhendajatega ning need on raskesti mõõdetavad. Neid pädevusi vajab inimene, et elada, õppida ja panustada aktiivse kogukonna liikmena oma elukeskkonda. Võrreldes valdkonnapädevustega, kus rõhk on võib olla pigem mõõdetaval tööalasel sooritusel, on üldpädevuste puhul tegemist oluliselt keerulisema nähtusega (Treadwell, 2008).
Näide, mille tõite projektist, kus töötasite on hea seepärast, et see näitabki, kuidas on pädevus seotud kontekstiga. Kui muutub kontekst oluliselt (antud juhul Poola vahetub Hollandi vastu), võib tõesti pädevus muutuda pädevustetuseks. Seepärast ongi oluline, et peame alati silmas konteksti, milles antud pädevus oluline on.
Edukat kursuse jätku,
Kairit
Aitäh kommentaari eest! :)
ReplyDeleteVäga tähtis ongi endale teadvustada, et ma võin olla nii tubli ja tark jne kuid teatud tingimustes minu teadmiste ja tarkusega ei ole eriti midagi peale hakata, kuna keskkond on teistsugune.
Selles projektis nimetati pädevust kompetentsiks.
Olem kuulnud, et isegi õppekavasid on nimetatud mõnikord kompetentsipõhisteks, mis külvab omakorda jällegi segadust, ja küsitakse: "Mis imeloom see nüüd siis on?"