Sunday, April 28, 2013

Õpetaja professionaalne areng digiajastul

3.-4. nädal (15.-28. aprill): UUS MÄNGUASI,  vol. II 

Ülesanne: 
"Järgneva kahe nädala jooksul katsetage ühte teie jaoks uut digivahendit oma õppetöös, leidke selle kasutamise toetamiseks vähemalt üks uuring ning jagage kaaslastega saadud kogemusi." 

Mina valisin katsetamiseks puslede, ristsõnade ja mälukaartide hulgast vahendi JeopardyLabs. Selle vahendiga sai valimstada Kuldvillaku mängu. 

Minu poolt valitud uuring (Jack RubinsteinAbhijeet Dhoble and Gary Ferenchick, 2009. Puzzle based teaching versus traditional instruction in electrocardiogram interpretation for medical students – a pilot study) võrdleb pusledel põhinevat õpet traditsioonilise õppega meditsiiniõpingutes. Uuringu käigus jagati tudengid nelja rühma, igas rühmas toimus nn kombineeritud õpe: vaheldusid pusledel põhinev ja traditsiooniline õpe. 



Joonis 1. Läbiviidud uuringu käigus läbiviidud õppe ülesehitus. (http://www.biomedcentral.com/1472-6920/9/4/figure/F1

Uuringu käigus leiti, et pusledel põhinev õpe on üks võimalikest aktiivõppemeetoditest, mis arendab ennastjuhtivat õppimist, võimaldab õppuril saada sügavamad teadmised ja valmistab neid ette elukestvaks õppeks. 46% uuringus osalenud tudengitest leidis, et traditsiooniline õpe on stressirohe, pusledel põhinev aga pingevaba. Pingevabas õpikeskkonnas võtavad õppurid õppimisprotsessis kergesti initsiatiivi, leiavad üles enda tugevused ja nõrkused, seavad eesmärke. Uuringu käigus leiti, et pusledel põhineva õppe käigus paranes õppuritel interpretatsiooni võime. Üldiste õpitulemuste erinevuse vahel aga usutavat tulemust ei saadaud. Pigem leiti, et tudengid, kes esmalt õppisid traditsioonilisel meetodil ja seejärel pusledel põhineval õppel, saavutasid paremaid lõpptulemusi. 

Kuna aktiivne õpe kaasab enam õppurit ja aitab kinnistada eelnevalt õpitut, valisingi Kuldvillaku mängu kordamaks ja kinnistamaks eelneval õppetunnil läbitud teemat. 

Mängu Kuldvillak viisin läbi sarnaselt TV-s nähtule - avasin mängu ja palusin õpilastel kordamööda endale teema valdkonna ja küsimuse (100, 200, 300, 400 või 500) valida. Eelnevalt selgitasin Kuldvillaku mängu olemust ja mängimise reegleid. 

Mängu käigud tekkisid mõned probleemid: keerukam oli mängida neil, kes ei olnud eelnevalt Kuldvillaku mänguga tuttav. See mõjutas vastamist, sest vastata tuli küsimuse vormis, mis kippus esialgu ununema. Raskemaks kujunes mäng neile, kes eelmisel tunnil olid puudunud ning polnud läbitud materjaliga eelnevalt tutvunud. Keerulisem tundus mäng ka mitte-eestlastest õppuritele. 
Ma ise tegin ka mõned apsakad mängu koostamisel. Edaspidi, kui soovin seda tunnis kasutada, pean küsimused rohkem läbi mõtlema ja täpsemalt lahti kirjutama. Täpsustamata küsimuste korral tuli hakata vastust nn pakkuma või ära arvama. Selle tõid välja ka õppurid oma tagasisides mängu kohta. 

Kogu mängu peale kulus tunni algusest umbes 15 minutit. See tõi tundi elevust ja õpilased elavnesid. Jälgiti küsimusi, uuriti konspekti kui ei teatud ja mõeldi kaasa. Tagasisides õpilased tunnistasid, et mäng oli huvitav ja mõningate küsimuste täpsustamisel oleks veelgi toredam olnud. 

Hasarti ja aktiivsust saan veelgi juurde tuua, kui iga õpilane eraldi nn tiimiks märkida. Sellisel juhul kogub igaüks endale ise punkte. Sel korral oli kogu kursus üks tiim. Võin öelda, et lõpuks jäädi plussi, umbes 1000 punktiga. 

JeopardyLabs'i juures meeldis mulle see, et ei olnud midagi vaja installeerida ega alla laadida. Mängu koostamiseks ei pidanud ka oma profiili looma. Mängu loomiseks tuli vaid enda poolt loodud salasõna sisestada ja kinnitada. Samas hoiatati, et kõik koostatud mängud on vabalt veebist leitavad, ka Google'i abil. Privaatseks muutuvad mängud siis kui osta/maksta membership. Tasu 20$.


Artikkel: Rubinstein, J.,Dhoble, A. & Ferenchick, G. 2009. Puzzle based teaching versus traditional instruction in electrocardiogram interpretation for medical students – a pilot study. http://www.biomedcentral.com/1472-6920/9/4 28. aprill. 2013

Õppevahend: JeopardyLabs https://jeopardylabs.com 

Kuldvillak teemal toataimed (esialgne versioon):  https://jeopardylabs.com/play/toataimed 

Wednesday, April 24, 2013

Õpetaja professionaalne areng digiajastul

3.-4. nädal (15.-28. aprill): UUS MÄNGUASI

Sel perioodil tuleb valida mõni uus vahend, mida tunnis katsetada. Mina valisin JeopardyLabs'i ehk siis eestikeelse vastega "Kuldvillak". Koostasin kohe ka ühe ülesande, mille plaanin reedel toimuvas ära proovida. Huvilised võivad muidugi kohe enda, toataimi puudutavad teadmised proovile panna. :) 
Link valminud ülesandele: https://jeopardylabs.com/play/toataimed


Tegelikult oli esialgu pisut keerulinegi seda ülesannet koostada, sest kuldvillaku puhul teatavasti on küsimused ja vastused justkui pea-peale pööratud. 
Kogu ülesande koostamiseks kulus umbes pool tundi. Keerukamate küsimuste korral oleks arvatavasti aega rohkem kulunud. 

Nii-siis! Kes soovib, see proovib! Ainult, ärge siis unustage... 
Kes on... ? 
Mis on... ? :) 


Sunday, April 14, 2013

Õpetaja professioonaalne areng digiajastul

2. nädal (8.-14. aprill): Kus ma olen? 

Sel nädalal olen omadega hiljaks jäänud. Teha tuli 2 ülesannet: koostada reflektsioon (tähtaeg 11. aprill)  ja kommenteerida kursusekaaslase reflektsiooni (tähtaeg 14. aprill). Nii reflektsioon kui ka kommentaar tuleb koostada etteantud juhendi alusel. Eelnevalt tuleb muidugi ka õppematerjalidega tutvuda.


Reflektsioon

I osa

"Esmalt kaardistage, milliseid digivahendeid te kasutate, millisel õppetöö protsessi etapil neid kasutate, kuidas te ise hindate oma taset digivahendite kasutajana. Lähtuge refleksioonil ühest valitud mudelist ja vormistage see vabas vormis dokumendina (ootame sidusat teksti, mitte paarilauselisi vastuseid küsimustele). Soovi korral võite enda refleksiooni illustreerida teile juba tuttava tarkvara abil."

Reflektsioon "Sibula" mudeli põhjal

Töötan Räpina Aianduskoolis kutseõpetajana. Selles koolis olen töötanud juba 10 aastat. Uskumatu, et nii kaua olen vastu pidanud! :) Õpilasi on meil umbes 750-800 ja õpetajaid 60-75. Kogu Räpina Aianduskoolis töötatud aja jooksul olen õpetanud erinevaid erialaaineid (kunagi olid ained, nüüd moodulid ja teemad, lisaks uuematest käsitlustest ka võtmepädevused) ja -teemasid.  Koolis töötatud aja jooksul olen õpetanud väetusõpetust, lillekasvatust, aiakujundust, haljasalade rajamist ja hooldamist, köögiviljandust, taimekaitset, puhke- ja pargimajandust. Minu klassist on läbi käinud nii aednikud (ka integratsiooni rühm - õpilased venekeelsest õpikeskkonnast), haljastajad, maastikuehitajad, floristid, keskkonnakaitsjad. Õppijaid on olnud nii põhikooli-, gümnaasiumijärgseid kui ka täiskasvanuid sessioonõppest. Praegu õpetan vaid lillekasvatusega seotud teemasid maastikuehitajatele ja floristidele. Igal aastal püüan läbi viia 1-2 täienduskoolituskursust Räpina Aianduskoolis ja mujalgi.
Lisaks õppetöö läbiviimisele, töötan ka aianduse ja maastikuehituse eriala juhtõpetajana. Selles töös koordineerin õppekavade arendustööd, korraldan või aitan korraldada kutsevõsitlusi, samuti praktikaid, jälgin kooli kodulehte ning koostan enda valdkonna erialatutvustused, organiseerin koostöös kutseandjaga eriala kutseeksameid, samuti lõpueksameid jmt.
Tegelikut ei arvanud ma kunagi, et õpetajana tööle hakkan. Olen alati armastanud loodust ja taimi. Keskkoolis õppisin looduskallakuga klassis. Kuna mu kodu nägi välja nagu üks väiksemat sorti botaanikaaed, siis soovitatigi õppima asuda Räpina Aianduskooli. Nagu "heale lapsele" kohane, ma ka seda tegin. Tookord oli valik oluliselt kesisem kui praegu, seega valisin aianduse eriala. Pärast aianduskooli lõpetamist kutsus mind kursusekaaslena Eesti Maaülikooli ka dokumente sisse viima. Ise mõtlesin: "Mis seal ikka, ega ma niikuinii sisse ei saa". Aga vot sain. magistri õpingute ajal vajati Räpina Aianduskooli kasvuhoonesse aednikku. Esitasin oma dokumendid ja nii ma lõpuks aianduskooli maandusingi. Õpetaja töö on minu arvates üks ajamahukamaid ameteid ja igasugune väikegi õpilase õnnestumine pakub rahuldust, sest see on suure ja sihipärase töö vili. Õpetaja ameti juures meeldib ka see, et saab ennast pidevalt uuega kursis hoida ning samas seda kõike edasi anda. Kuna töötan kutsekoolis, õpetades kutsega seotud praktilisi teemasid, siis olen nn sunnitud paljut ise läbi proovima. Enda praktiline kogemus omab oluliselt suuremat väärtust kui mõni raamatust õpitud tarkus. Aga see praktiline tegevus viibki mind tagasi sinna, mida tahtsin tegelikult teha. 
Õppekavaarenduses tekitab mulle tõeliselt suurt ja sportlikku huvi küsimus - kuhu veel annab kutsehariduses minna? Olen olnud nii riiklike kui ka kooli õppekavade koostamise juures, hinnanud kutsestandardeid... Naudin ka koostööd, läbi projektide, erinevate riikide kutseõpetajatega. Suurim projekt, milles osalesin oli EQUFAS, mille käigus koostati ja testiti 8-astmelist Euroopa kutsekvalifikatsiooniraamistikku.    

Digivahendeid oma töös hakkasin kasutama esimesest tööpäevast alates. Koolis on meil õppeklassid varustatud enamasti arvutite ja projektoritega, mõningates klassides on ka smarttahvlid. Kokku on koolis 3 arvutiklassi ligikaudu 60 õpilasele.
Ise kasutan õppetöö läbiviimisel arvutit, projektorit, iPad'i, smarttahvlit, vahest liigun õpilastega arvutiklassi. Olen loonud mitmeid e-kursuseid ja õpiobjekte. E-kursusi kasutavad enam sessioonõppijad, kes igapäevaselt koolis ei käi. Pävaseid õpilasi tuleb enam suunata e-kursustel osalema. Üheks põhjuseks on kindlasti see, et vaatamata e-kursuste olemasolule olen tunniplaanikohaselt kohustatud klassis tunde läbi viima. E-kursusel osalemine saabki toimuda, kas läbi iseseisva töö või siis arvutiklassis ülesandeid tehes. Väga heaks kogemuseks pean juba aastatid läbi viidud lõpu- ja koolieksamite teoreetilise osa testide läbiviimist Moodle'i keskkonnas. E-materjalide, olgu see siis test või õpiobjekt, koostamine võtab küll palju aega, kuid testide puhul saab tulemuse kohe pärast töö esitamist teada. Näha saab nii õigeid kui valesid vastuseid ning vale vastuse korral ka õige vastuse, lisada saab muid kommentaare. E-materjale saab küll pidevalt kaasajastada ja parandada kuid see on omamoodi tülikas, samuti aeganõudev. Kuid siiski, raamatusse "raiutud" viga saab paranadad kordustrükis, e-materjalis saan seda teha, siis kui vajadus tekib. Õppematerjalide koostamisel naudin uute teadmiste "kogumist", samuti õppematerjalide kujundamist. Pean oluliseks, et konspekt, esitlus või muu oleks peale sisukuse ka visuaalselt hästi vaadeldav. Alati püüan lisada illustreerivaid jooniseid, fotosid. 

Esimesed arvutikasutusoskused sain ikka koolist, juba 90-ndate alguses. Siis sain katsuda-näppida arvutit nimega JUKU. :) Oli ikka jube masin! See kustutas igasuguse huvi edaspidiselt arvutit kasutada. Hiljem, kõrgkoolis tekkis aga vajadus arvuti järele, sest tarvis oli koostada-vormistada lõputöö jmt. Korraga selgus, et ühe A4 teksti trükkimine võtab umbes tunni. Samuti tuli peale laiskus mitte arvutiklassi töötama minna. Nii tuligi hankida esimene lauaarvuti. Sellest momendist alates olen ise õppinud, ka "ämbrisse" astunud kuid lõpuks ikka kenasti välja tunlnud. Eelmise aasta lõpus "kolisin" Windows'ilt üle Apple'ile. Tunnen, et olen päris hästi hakkama saanud, sest orienteerun Apple'i süsteemis hästi ning kiirelt. Ma ei ole selleks läbinud ühtegi spetsiaalset arvutikoolitust, sain vaid mõned soovitused kooli IT-spetsialistilt.

Õpilaste arvutikasutusoskust hindan keskmiseks. Internetis materjalide ja teabe otsimisega saadakse üldiselt hästi hakkama. Kesisem on arvutiprogrammide (olgu see siis MS Office, või mõni vabavaraline alternatiiv) kasutamisoskus. Paljus ollakse kinni harjumustes- kui oskan kasutada MS Word 'i, siis LibreOffice'it enam ei oska ja vastupidi. Rahuldust pakub, kui suudan natukegi seda barjääri murda ning õpilane oma tööga hakkama saab. Mingis mõttes olen isegi harjumustes kinni. Ma ei saa kuigi hästi hakkama programmide ja operatsioonisüsteemide eestikeelsete versioonidega, kuid ega sellepärast mõni töö küll tegemata ei jää! Probleeme ehk õppetöös rohkem ei näe. Kui õpilane kasutab sotsiaalmeediat (Facebook, Youtube vmt), siis tuleb mul endalgi sinna minna. Ja eks on mindud ka! :)  Tore kui oma seinale laetud, eelnevalt tunnis käsitletud taime foto korral hakatakse arvama, millise taimega tegu on... Suurimat rahuldust pakubki õpilaste edasijõudmine ning nende hilisem edukas kinnistunud teadmiste kasutamine praktikas, kutsevõsitlustel vm.
Eelmisel õppeaastal valmistas mulle üllatuse üks õppija, kes tehes ettekannet manas korrga seinale minu enda foto. Kõigil tekkis korraga küsimus: miks? Ja siis ta selgitaski: "Otsisin pilte oma ettekande tarvis. Panin Google'isse sõna "paljundamine". Ja seal ta oligi! Mis mina teha saan? Loomulikult pidin selle oma esitlusse lisama." Igatahes päev sai tol korral, vaatamata kehvale ilmale, helgemad värvid. 

Kolleegid kasutavad oma töös enamasti samu vahendeid, mis minagi - ikka arvuti, projektor, smarttahvel, lisaks fotoaparaat, videokaamera, dokumendikaamera, CD-DVD mängiga.  iPad'i kasutamine pole veel kuigi levinud, sest neid pole meie koolis nii palju. Olen IT-spetsialistiga pidanud plaani, et arendada ka seda poolt. Samuti tahaksin kasutusse võtta klassis nn hääletussüsteemi ehk siis vastamise klassiruumis ekraanile kuvatavatele valikvastustega küsimustele läbi iPad'i või siis spetsiaalsete pultide (võib olla nii anonüümne või isikuline). Olen näinud, kuidas keskkonnakaitse praktilistes tundides kasutatakse GPS'i. Ka see oleks huvitav.

II osa

"Järgmiseks lugege professionaalse arengu materjale. Valige sealt teile kõige sobivam mudel. Lisaks tutvuge ka materjaliga "Õpetajate haridustehnoloogilised pädevused". Lähtudes nendest kahest materjalist, palun määratlege, millises õpetaja professionaalses arengu etapis te oma eelnevalt koostatud refleksiooni valguses asute. Selgitage, põhjendage ja tooge näiteid."

D. Berlineri õpetaja kompetentsusastmete arenguteooria põhjal võiksin ennast hinnata neljandale tasemele. Neljandale tasemele paigutan ennast, sest tihti otsustan intuitiivselt kuid kiirelt ja sujuvalt. Eelnevalt planeeritud metoodikate muutmine tuleb ette võtta mitmetel erinevatel põhjusel:
1. puudujad,
2. õpilane on jätnud tunniks ettevalmistuse tegemata,
3. õpilase halb tuju,
4. eelnev õppetund, mis millegipärast ärritas negatiivselt õpilasi,
5. ebasobiv ilmastik (ettevalmistatud praktilist tööd ei ole võimalik paduvihma tõttu teha). 
Oma töö algusaastatel olin oluliselt ettevaatlikum taolistest otsustes kui praegu. Ei teki enam küsimust "Mis ma nüüd teen?".

Õpetaja haridustehnoloogiliste pädevuste hindamismudeli alusel arvan, et olen tasemel B, osaliselt A. Valin õpiväljundite saavutamiseks sobilikke vahendeid ja meetodeid kuid tunnen, et kõiki võimalikke vahendeid ei oska kasutada. Leian, et võiksin kasutada enda loodud õppefilme, kuid ei oma vastavat oskust. Loomulikult on võimalik ka veebist tervel hulgal õppevideosid leida, kuid need tihti ei vasta mu kõikidele vajadustele. Vahendite ja meetodite valikul arvestan õppijate eripära, teadmiste ja oskustega. Tasemele A paigutaksin end sellepärast, et vajadusel nõustan kolleege IKT vahendite kasutamisel (eelkõige e-kursustega seoses, aga ka üldises arvutikasutuses) ja olen kahel korral osalenud e-kursuste hindamisprotsessis.


Tuesday, April 2, 2013

Hakkan jälle õppima!  :)














01.04-19.05.2013 

"Õpetaja ei saa mitte kunagi päris valmis, õpetaja professionaalne areng toimub kogu tööelu. Muutused meid ümbritsevas keskkonnas on kiired, lapsed ja noored, keda õpetame, kasvavad üles hoopis teistsuguses keskkonnas, kui meie ise oleme kasvanud. Suurim erinevus on ilmselt tehnoloogia tohutu areng ja võidukäik. Seetõttu on äärmiselt oluline, et õpetajad arendaks end pidevalt ka tehnoloogiavõimaluste kasutamise osas - nii isiklikus plaanis kui ka õppetöös õppimise toetamiseks."
Kuldsed sõnad! Kas pole!?


1. nädal (01.-07.04): Kes ma olen?

Olen Katrin Uurman, sündinud ja kasvanud Põlvamaal. Oma eriala olen omandanud Räpina Aianduskoolis (1995-1997) ja Eesti Maaülikoolis (1997-2003). Töötan Räpina Aianduskoolis kutseõpetaja ning aianduse ja maastikuehituse eriala juhtõpetajana.