Õpetaja professionaalne areng digiajastul

Kuna ma olin vahepeal mitu nädalat Austrias partnerkooli avastamas, siis taaskord olen oma postitustega hiljapeale jäänud.
Tegelikult on kursus tänaseks lõppenud kuid mul on siia kaks postitust tegemata.
Esimene - 5.-6. nädala ülesanne, mille jooksul tuli koostada Külliga ühine ülevaade ja ettekanne kasutatud digivahenditest. 6. nädala lõpus toimus ka Tartus kokkusaamine ja kogemuste jagamine. Kahjuks olingi samal ajal Austrias ja ei saanud osaleda. :(
Teine - 7. nädala ülesandeks oli reflekteeriv essee ja kursuse kohta tagasiside andmine.

Kõrvaloleval pildil on aga vaade Austria võrratule loodusele ja mu hea kolleegi poolt ristitud modernsele kuusejalale. :)



5.-6. nädal (29. aprill - 12. mai): JAGAME KOGEMUSI JA SAAME KOKKU

Digivahendite kasutamise ülevaade

Digivahendite kategooriate hulgast valisime pusled, ristsõnad ja mälukaartid.
2009. aastal avaldatud uuringu "Puzzle based teaching versus traditional instruction in electrocardiogram interpretation for medical students - a pilot study" käigus leiti, et pusledel põhinev õpe on üks võimalikest aktiivõppemeetoditest, mis arendab ennastjuhtivat õppimist, võimaldab õppuril saada sügavamad teadmised ja valmistab neid ette elukestvaks õppeks. 46% uuringus osalenud tudengitest leidis, et tradistiooniline õpe on stressi põhjustav, pusledel põhinev aga pingevaba. Pingevabas õpikeskkonnas võtavad õppurid õppimisprotsessis kergesti initsiatiivi, leiavad üles enda tugevused ja nõrkused, seavad kergemini eesmärke. Uuringu käigus leiti, et pusledel põhineva õppe käigus paranes õppuritel interpretatsioonivõime. Üldiste õpitulemuste paranemise osas teaduslikult usutavat tulemust ei saadud, pigem leiti, et tudengid, kes esmalt õppisid traditsioonilsel meetodil ja seejärel pusledel põhineval õppel, saavutsaid paremaid lõpptulemusi. Seega võib uuringu tulemuste põhjal väita, et pusledel põhinev õpe aitas teadmisi tudengitel kinnistada.  

Artikkel: Rubinstein, J.,Dhoble, A. & Ferenchick, G. 2009. Puzzle based teaching versus traditional instruction in electrocardiogram interpretation for medical students – a pilot study. http://www.biomedcentral.com/1472-6920/9/4 28. aprill. 2013

Williams on kirjutanud oma artiklis A Unique Review Strategy that Motivates Student Learning, et mitmed artiklid kinnitavad seda, et pusled ja sõnamängud on head vahendid just õpilaste motivatsiooni tõstmiseks ja neid saab kasutada kordamisülesannetena enne kontrolltöösid.
Williams, D.L. 2007. A Unique Review Strategy the Motivates Student Learning. InSight: A Journal of Scholarly Teaching.
Katrin valis katsetamiseks JeopardyLabs'i. Sellega on võimalik koostada mängu Kuldvillak. See tundus huvitav kuna Kuldvillak ise on teada-tunntud mälumängu vorm. JeopardyLabs'i saavad kasutada nii õpetajad kui ka õpilased. Selle mänguga on hea läbi viia teemade kordamist, teadmiste kinnistamist. Õpetajal on võimalik tunnis mäng läbi viia lastes õpilastel vastata küsimustele kas individuaalselt või väiksemate rühmadena. Õpilased saavad oma mängu veebis ise koostada ning kursusekaaslastele ette kanda. See mäng võimaldab õpilastel parandada nii teemakohaseid teadmisi kui ka oskusi koostada põhjalikke, üheselt mõistetavaid küsimusi, mis võimaldavad Kuldvillaku-laadselt vastata. Küsimuste vastused peavad olema vormis Kes on...? Mis on...? Kuldvillaku mäng sobib kasutamiseks nii tunnis kui ka tunniväliselt enesekontrolliharjutuseks.  Probleemidena Kuldvillaku mängu koostamise juures on eelkõige seotud küsimuste koostamisega. Need peavad olema põhjalikud, et tekiks võimalus õige vastuse esitamiseks. Mäng ise on veebipõhine ja kasutamine tasuta. Registreerimine ja konto loomine ei ole vajalik, küll aga mängud on veebist, ka Google abil leitavad. 
Koostatud ja katsetatud Kuldvillak teemal Toataimed: https://jeopardylabs.com/play/toataimed

Külli valis katsetamiseks puslede loomise lehel puzzlemaker.discoveryeducation.com. Kuna parasjagu oli käimas kursusel viimane nädal ning teemaks oli kordamine, siis tundus hea mõttena kasutada just puslet (word search puzzle) ühe ülesandena sõnavara kordamisel. Puslede koostamiseks kasutas õpetaja arvutit, õppuritele jagati pusled välja paberi peal - nii said nad selle kallal tunnis pusida. Puslesse oli peidetud 17 sõna, mida kursuse jooksul olid õppurid õppinud, seega ei olnud õppuritel ühte konkreetset teemat, mille piirides sõnu otsida. See tegi ülesande suhteliselt raskeks ning järgmisel korral õpetaja kasutaks puslesid mingi kindla teema sõnade kordamiseks. Kergemaks muutmiseks võiks ette anda ka nt. sõnade eestikeelsed vasted (kui ette on antud inglise keelsed sõnad, mida on vaja puslest otsida, siis oleks see liiga lihtne).
Puslede ümber on hea ehtiada ka muid ülesandeid. Näiteks peale sõnade leidmist puslest võivad õppurid üksteisele seletada inglise keeles neidsamu sõnu ning paariline peab arvama, mis sõnaga tegemist on. Selline ülesande jätkamine sobiks just algajatele, kuna nad saavad veel üks kord puslest leitud sõnad üle seletada.

Puzzlemaker'i kasutamine on tasuta, ei nõua lehele registreerimist ja puseld saavad kiiresti valmis. Seda saavad ka õppurid ise kasutada - ise koostada puslesid enesekontrolliks või kõikidele kaasõppuritele kasutamiseks ning oluline on ka see, et sellised ülesanded toovad tundi vaheldust ning meeldivad õppuritele.

Katrin Uurman

Külli Saarniit

Ühisettekande esitlus.