Ülesanne:
"Järgneva kahe nädala jooksul katsetage ühte teie jaoks uut digivahendit oma õppetöös, leidke selle kasutamise toetamiseks vähemalt üks uuring ning jagage kaaslastega saadud kogemusi."
Mina valisin katsetamiseks puslede, ristsõnade ja mälukaartide hulgast vahendi JeopardyLabs. Selle vahendiga sai valimstada Kuldvillaku mängu.
Minu poolt valitud uuring (Jack Rubinstein, Abhijeet Dhoble and Gary Ferenchick, 2009. Puzzle based teaching versus traditional instruction in electrocardiogram interpretation for medical students – a pilot study) võrdleb pusledel põhinevat õpet traditsioonilise õppega meditsiiniõpingutes. Uuringu käigus jagati tudengid nelja rühma, igas rühmas toimus nn kombineeritud õpe: vaheldusid pusledel põhinev ja traditsiooniline õpe.
Joonis 1. Läbiviidud uuringu käigus läbiviidud õppe ülesehitus. (http://www.biomedcentral.com/1472-6920/9/4/figure/F1)
Uuringu käigus leiti, et pusledel põhinev õpe on üks võimalikest aktiivõppemeetoditest, mis arendab ennastjuhtivat õppimist, võimaldab õppuril saada sügavamad teadmised ja valmistab neid ette elukestvaks õppeks. 46% uuringus osalenud tudengitest leidis, et traditsiooniline õpe on stressirohe, pusledel põhinev aga pingevaba. Pingevabas õpikeskkonnas võtavad õppurid õppimisprotsessis kergesti initsiatiivi, leiavad üles enda tugevused ja nõrkused, seavad eesmärke. Uuringu käigus leiti, et pusledel põhineva õppe käigus paranes õppuritel interpretatsiooni võime. Üldiste õpitulemuste erinevuse vahel aga usutavat tulemust ei saadaud. Pigem leiti, et tudengid, kes esmalt õppisid traditsioonilisel meetodil ja seejärel pusledel põhineval õppel, saavutasid paremaid lõpptulemusi.
Kuna aktiivne õpe kaasab enam õppurit ja aitab kinnistada eelnevalt õpitut, valisingi Kuldvillaku mängu kordamaks ja kinnistamaks eelneval õppetunnil läbitud teemat.
Mängu Kuldvillak viisin läbi sarnaselt TV-s nähtule - avasin mängu ja palusin õpilastel kordamööda endale teema valdkonna ja küsimuse (100, 200, 300, 400 või 500) valida. Eelnevalt selgitasin Kuldvillaku mängu olemust ja mängimise reegleid.
Mängu käigud tekkisid mõned probleemid: keerukam oli mängida neil, kes ei olnud eelnevalt Kuldvillaku mänguga tuttav. See mõjutas vastamist, sest vastata tuli küsimuse vormis, mis kippus esialgu ununema. Raskemaks kujunes mäng neile, kes eelmisel tunnil olid puudunud ning polnud läbitud materjaliga eelnevalt tutvunud. Keerulisem tundus mäng ka mitte-eestlastest õppuritele.
Ma ise tegin ka mõned apsakad mängu koostamisel. Edaspidi, kui soovin seda tunnis kasutada, pean küsimused rohkem läbi mõtlema ja täpsemalt lahti kirjutama. Täpsustamata küsimuste korral tuli hakata vastust nn pakkuma või ära arvama. Selle tõid välja ka õppurid oma tagasisides mängu kohta.
Kogu mängu peale kulus tunni algusest umbes 15 minutit. See tõi tundi elevust ja õpilased elavnesid. Jälgiti küsimusi, uuriti konspekti kui ei teatud ja mõeldi kaasa. Tagasisides õpilased tunnistasid, et mäng oli huvitav ja mõningate küsimuste täpsustamisel oleks veelgi toredam olnud.
Hasarti ja aktiivsust saan veelgi juurde tuua, kui iga õpilane eraldi nn tiimiks märkida. Sellisel juhul kogub igaüks endale ise punkte. Sel korral oli kogu kursus üks tiim. Võin öelda, et lõpuks jäädi plussi, umbes 1000 punktiga.
JeopardyLabs'i juures meeldis mulle see, et ei olnud midagi vaja installeerida ega alla laadida. Mängu koostamiseks ei pidanud ka oma profiili looma. Mängu loomiseks tuli vaid enda poolt loodud salasõna sisestada ja kinnitada. Samas hoiatati, et kõik koostatud mängud on vabalt veebist leitavad, ka Google'i abil. Privaatseks muutuvad mängud siis kui osta/maksta membership. Tasu 20$.
Artikkel: Rubinstein, J.,Dhoble, A. & Ferenchick, G. 2009. Puzzle based teaching versus traditional instruction in electrocardiogram interpretation for medical students – a pilot study. http://www.biomedcentral.com/1472-6920/9/4 28. aprill. 2013
Õppevahend: JeopardyLabs https://jeopardylabs.com
Kuldvillak teemal toataimed (esialgne versioon): https://jeopardylabs.com/play/toataimed
No comments:
Post a Comment