Õpetaja professioonaalne areng digiajastul

2. nädal (8.-14. aprill): Kus ma olen? 

Sel nädalal olen omadega hiljaks jäänud. Teha tuli 2 ülesannet: koostada reflektsioon (tähtaeg 11. aprill)  ja kommenteerida kursusekaaslase reflektsiooni (tähtaeg 14. aprill). Nii reflektsioon kui ka kommentaar tuleb koostada etteantud juhendi alusel. Eelnevalt tuleb muidugi ka õppematerjalidega tutvuda.


Reflektsioon

I osa

"Esmalt kaardistage, milliseid digivahendeid te kasutate, millisel õppetöö protsessi etapil neid kasutate, kuidas te ise hindate oma taset digivahendite kasutajana. Lähtuge refleksioonil ühest valitud mudelist ja vormistage see vabas vormis dokumendina (ootame sidusat teksti, mitte paarilauselisi vastuseid küsimustele). Soovi korral võite enda refleksiooni illustreerida teile juba tuttava tarkvara abil."

Reflektsioon "Sibula" mudeli põhjal

Töötan Räpina Aianduskoolis kutseõpetajana. Selles koolis olen töötanud juba 10 aastat. Uskumatu, et nii kaua olen vastu pidanud! :) Õpilasi on meil umbes 750-800 ja õpetajaid 60-75. Kogu Räpina Aianduskoolis töötatud aja jooksul olen õpetanud erinevaid erialaaineid (kunagi olid ained, nüüd moodulid ja teemad, lisaks uuematest käsitlustest ka võtmepädevused) ja -teemasid.  Koolis töötatud aja jooksul olen õpetanud väetusõpetust, lillekasvatust, aiakujundust, haljasalade rajamist ja hooldamist, köögiviljandust, taimekaitset, puhke- ja pargimajandust. Minu klassist on läbi käinud nii aednikud (ka integratsiooni rühm - õpilased venekeelsest õpikeskkonnast), haljastajad, maastikuehitajad, floristid, keskkonnakaitsjad. Õppijaid on olnud nii põhikooli-, gümnaasiumijärgseid kui ka täiskasvanuid sessioonõppest. Praegu õpetan vaid lillekasvatusega seotud teemasid maastikuehitajatele ja floristidele. Igal aastal püüan läbi viia 1-2 täienduskoolituskursust Räpina Aianduskoolis ja mujalgi.
Lisaks õppetöö läbiviimisele, töötan ka aianduse ja maastikuehituse eriala juhtõpetajana. Selles töös koordineerin õppekavade arendustööd, korraldan või aitan korraldada kutsevõsitlusi, samuti praktikaid, jälgin kooli kodulehte ning koostan enda valdkonna erialatutvustused, organiseerin koostöös kutseandjaga eriala kutseeksameid, samuti lõpueksameid jmt.
Tegelikut ei arvanud ma kunagi, et õpetajana tööle hakkan. Olen alati armastanud loodust ja taimi. Keskkoolis õppisin looduskallakuga klassis. Kuna mu kodu nägi välja nagu üks väiksemat sorti botaanikaaed, siis soovitatigi õppima asuda Räpina Aianduskooli. Nagu "heale lapsele" kohane, ma ka seda tegin. Tookord oli valik oluliselt kesisem kui praegu, seega valisin aianduse eriala. Pärast aianduskooli lõpetamist kutsus mind kursusekaaslena Eesti Maaülikooli ka dokumente sisse viima. Ise mõtlesin: "Mis seal ikka, ega ma niikuinii sisse ei saa". Aga vot sain. magistri õpingute ajal vajati Räpina Aianduskooli kasvuhoonesse aednikku. Esitasin oma dokumendid ja nii ma lõpuks aianduskooli maandusingi. Õpetaja töö on minu arvates üks ajamahukamaid ameteid ja igasugune väikegi õpilase õnnestumine pakub rahuldust, sest see on suure ja sihipärase töö vili. Õpetaja ameti juures meeldib ka see, et saab ennast pidevalt uuega kursis hoida ning samas seda kõike edasi anda. Kuna töötan kutsekoolis, õpetades kutsega seotud praktilisi teemasid, siis olen nn sunnitud paljut ise läbi proovima. Enda praktiline kogemus omab oluliselt suuremat väärtust kui mõni raamatust õpitud tarkus. Aga see praktiline tegevus viibki mind tagasi sinna, mida tahtsin tegelikult teha. 
Õppekavaarenduses tekitab mulle tõeliselt suurt ja sportlikku huvi küsimus - kuhu veel annab kutsehariduses minna? Olen olnud nii riiklike kui ka kooli õppekavade koostamise juures, hinnanud kutsestandardeid... Naudin ka koostööd, läbi projektide, erinevate riikide kutseõpetajatega. Suurim projekt, milles osalesin oli EQUFAS, mille käigus koostati ja testiti 8-astmelist Euroopa kutsekvalifikatsiooniraamistikku.    

Digivahendeid oma töös hakkasin kasutama esimesest tööpäevast alates. Koolis on meil õppeklassid varustatud enamasti arvutite ja projektoritega, mõningates klassides on ka smarttahvlid. Kokku on koolis 3 arvutiklassi ligikaudu 60 õpilasele.
Ise kasutan õppetöö läbiviimisel arvutit, projektorit, iPad'i, smarttahvlit, vahest liigun õpilastega arvutiklassi. Olen loonud mitmeid e-kursuseid ja õpiobjekte. E-kursusi kasutavad enam sessioonõppijad, kes igapäevaselt koolis ei käi. Pävaseid õpilasi tuleb enam suunata e-kursustel osalema. Üheks põhjuseks on kindlasti see, et vaatamata e-kursuste olemasolule olen tunniplaanikohaselt kohustatud klassis tunde läbi viima. E-kursusel osalemine saabki toimuda, kas läbi iseseisva töö või siis arvutiklassis ülesandeid tehes. Väga heaks kogemuseks pean juba aastatid läbi viidud lõpu- ja koolieksamite teoreetilise osa testide läbiviimist Moodle'i keskkonnas. E-materjalide, olgu see siis test või õpiobjekt, koostamine võtab küll palju aega, kuid testide puhul saab tulemuse kohe pärast töö esitamist teada. Näha saab nii õigeid kui valesid vastuseid ning vale vastuse korral ka õige vastuse, lisada saab muid kommentaare. E-materjale saab küll pidevalt kaasajastada ja parandada kuid see on omamoodi tülikas, samuti aeganõudev. Kuid siiski, raamatusse "raiutud" viga saab paranadad kordustrükis, e-materjalis saan seda teha, siis kui vajadus tekib. Õppematerjalide koostamisel naudin uute teadmiste "kogumist", samuti õppematerjalide kujundamist. Pean oluliseks, et konspekt, esitlus või muu oleks peale sisukuse ka visuaalselt hästi vaadeldav. Alati püüan lisada illustreerivaid jooniseid, fotosid. 

Esimesed arvutikasutusoskused sain ikka koolist, juba 90-ndate alguses. Siis sain katsuda-näppida arvutit nimega JUKU. :) Oli ikka jube masin! See kustutas igasuguse huvi edaspidiselt arvutit kasutada. Hiljem, kõrgkoolis tekkis aga vajadus arvuti järele, sest tarvis oli koostada-vormistada lõputöö jmt. Korraga selgus, et ühe A4 teksti trükkimine võtab umbes tunni. Samuti tuli peale laiskus mitte arvutiklassi töötama minna. Nii tuligi hankida esimene lauaarvuti. Sellest momendist alates olen ise õppinud, ka "ämbrisse" astunud kuid lõpuks ikka kenasti välja tunlnud. Eelmise aasta lõpus "kolisin" Windows'ilt üle Apple'ile. Tunnen, et olen päris hästi hakkama saanud, sest orienteerun Apple'i süsteemis hästi ning kiirelt. Ma ei ole selleks läbinud ühtegi spetsiaalset arvutikoolitust, sain vaid mõned soovitused kooli IT-spetsialistilt.

Õpilaste arvutikasutusoskust hindan keskmiseks. Internetis materjalide ja teabe otsimisega saadakse üldiselt hästi hakkama. Kesisem on arvutiprogrammide (olgu see siis MS Office, või mõni vabavaraline alternatiiv) kasutamisoskus. Paljus ollakse kinni harjumustes- kui oskan kasutada MS Word 'i, siis LibreOffice'it enam ei oska ja vastupidi. Rahuldust pakub, kui suudan natukegi seda barjääri murda ning õpilane oma tööga hakkama saab. Mingis mõttes olen isegi harjumustes kinni. Ma ei saa kuigi hästi hakkama programmide ja operatsioonisüsteemide eestikeelsete versioonidega, kuid ega sellepärast mõni töö küll tegemata ei jää! Probleeme ehk õppetöös rohkem ei näe. Kui õpilane kasutab sotsiaalmeediat (Facebook, Youtube vmt), siis tuleb mul endalgi sinna minna. Ja eks on mindud ka! :)  Tore kui oma seinale laetud, eelnevalt tunnis käsitletud taime foto korral hakatakse arvama, millise taimega tegu on... Suurimat rahuldust pakubki õpilaste edasijõudmine ning nende hilisem edukas kinnistunud teadmiste kasutamine praktikas, kutsevõsitlustel vm.
Eelmisel õppeaastal valmistas mulle üllatuse üks õppija, kes tehes ettekannet manas korrga seinale minu enda foto. Kõigil tekkis korraga küsimus: miks? Ja siis ta selgitaski: "Otsisin pilte oma ettekande tarvis. Panin Google'isse sõna "paljundamine". Ja seal ta oligi! Mis mina teha saan? Loomulikult pidin selle oma esitlusse lisama." Igatahes päev sai tol korral, vaatamata kehvale ilmale, helgemad värvid. 

Kolleegid kasutavad oma töös enamasti samu vahendeid, mis minagi - ikka arvuti, projektor, smarttahvel, lisaks fotoaparaat, videokaamera, dokumendikaamera, CD-DVD mängiga.  iPad'i kasutamine pole veel kuigi levinud, sest neid pole meie koolis nii palju. Olen IT-spetsialistiga pidanud plaani, et arendada ka seda poolt. Samuti tahaksin kasutusse võtta klassis nn hääletussüsteemi ehk siis vastamise klassiruumis ekraanile kuvatavatele valikvastustega küsimustele läbi iPad'i või siis spetsiaalsete pultide (võib olla nii anonüümne või isikuline). Olen näinud, kuidas keskkonnakaitse praktilistes tundides kasutatakse GPS'i. Ka see oleks huvitav.

II osa

"Järgmiseks lugege professionaalse arengu materjale. Valige sealt teile kõige sobivam mudel. Lisaks tutvuge ka materjaliga "Õpetajate haridustehnoloogilised pädevused". Lähtudes nendest kahest materjalist, palun määratlege, millises õpetaja professionaalses arengu etapis te oma eelnevalt koostatud refleksiooni valguses asute. Selgitage, põhjendage ja tooge näiteid."

D. Berlineri õpetaja kompetentsusastmete arenguteooria põhjal võiksin ennast hinnata neljandale tasemele. Neljandale tasemele paigutan ennast, sest tihti otsustan intuitiivselt kuid kiirelt ja sujuvalt. Eelnevalt planeeritud metoodikate muutmine tuleb ette võtta mitmetel erinevatel põhjusel:
1. puudujad,
2. õpilane on jätnud tunniks ettevalmistuse tegemata,
3. õpilase halb tuju,
4. eelnev õppetund, mis millegipärast ärritas negatiivselt õpilasi,
5. ebasobiv ilmastik (ettevalmistatud praktilist tööd ei ole võimalik paduvihma tõttu teha). 
Oma töö algusaastatel olin oluliselt ettevaatlikum taolistest otsustes kui praegu. Ei teki enam küsimust "Mis ma nüüd teen?".

Õpetaja haridustehnoloogiliste pädevuste hindamismudeli alusel arvan, et olen tasemel B, osaliselt A. Valin õpiväljundite saavutamiseks sobilikke vahendeid ja meetodeid kuid tunnen, et kõiki võimalikke vahendeid ei oska kasutada. Leian, et võiksin kasutada enda loodud õppefilme, kuid ei oma vastavat oskust. Loomulikult on võimalik ka veebist tervel hulgal õppevideosid leida, kuid need tihti ei vasta mu kõikidele vajadustele. Vahendite ja meetodite valikul arvestan õppijate eripära, teadmiste ja oskustega. Tasemele A paigutaksin end sellepärast, et vajadusel nõustan kolleege IKT vahendite kasutamisel (eelkõige e-kursustega seoses, aga ka üldises arvutikasutuses) ja olen kahel korral osalenud e-kursuste hindamisprotsessis.