4. semester
Õppematerjalid:
Magistritöö seminar II (A) 3 EAP
Friday, January 30, 2015
Thursday, September 4, 2014
Algas teine õppeaasta ja kolmas semester
3. semester
Õppematerjalid:
Andmeanalüüs: üldistav statistika (E) 4 EAP
Haridustehnoloogia praktika (A) 10 EAP
Innovatsioonitehnoloogiad (E) 4 EAP
Uurimismeetodid (E) 4 EAP
Haridustehnoloogilise taristu seminar (E) 3 EAP
Aktiivõpe informaatikatunnis (E) 3 EAP
Õppematerjalid:
Andmeanalüüs: üldistav statistika (E) 4 EAP
Haridustehnoloogia praktika (A) 10 EAP
Innovatsioonitehnoloogiad (E) 4 EAP
Uurimismeetodid (E) 4 EAP
Haridustehnoloogilise taristu seminar (E) 3 EAP
Aktiivõpe informaatikatunnis (E) 3 EAP
Saturday, February 8, 2014
Algas teine semester
2. semester
Õppematerjalid:
Andmeanalüüs: statistiline andmestik ja kirjeldav statistika (E) 4 EAP
Digitaalsete õppematerjalide koostamine (E) 3 EAP
Haridustehnoloogilised uuringud ja evalvatsioon (E) 4 EAP
Multimeediumi arendamine (E) 5 EAP
Magistritöö seminar I (A) 3 EAP
Õpianalüütika (A) 3 EAP
Informaatika didaktika (E) 6 EAP
Inglise keel B2.2 (E) 8 EAP
Õppematerjalid:
Andmeanalüüs: statistiline andmestik ja kirjeldav statistika (E) 4 EAP
Digitaalsete õppematerjalide koostamine (E) 3 EAP
Haridustehnoloogilised uuringud ja evalvatsioon (E) 4 EAP
Multimeediumi arendamine (E) 5 EAP
Magistritöö seminar I (A) 3 EAP
Õpianalüütika (A) 3 EAP
Informaatika didaktika (E) 6 EAP
Inglise keel B2.2 (E) 8 EAP
Sunday, September 15, 2013
Alustasin õpinguid Tallinna Ülikoolis
... haridustehnoloogia magistriõppes
1. semester
Õppematerjalid:
Teadmusjuhtimine (A) 3 EAP
Õppedisaini alused (E) 4 EAP
Õpikeskkonnad ja õpivõrgustikud (A) 3 EAP
Digitaalse meedia sisutootmine (E) 3 EAP
Projektijuhtimine tarkvaraarenduses (E) 6 EAP
Haridustehnoloogiline nõustamine (A) 3 EAP
Õpihaldussüsteemid (A) 3 EAP
Eesti keele kirjalik väljendusoskus (E) 3 EAP
Arengu-uuringud ja arenguhindamine (A) 3 EAP
1. semester
Õppematerjalid:
Teadmusjuhtimine (A) 3 EAP
Õppedisaini alused (E) 4 EAP
Õpikeskkonnad ja õpivõrgustikud (A) 3 EAP
Digitaalse meedia sisutootmine (E) 3 EAP
Projektijuhtimine tarkvaraarenduses (E) 6 EAP
Haridustehnoloogiline nõustamine (A) 3 EAP
Õpihaldussüsteemid (A) 3 EAP
Eesti keele kirjalik väljendusoskus (E) 3 EAP
Arengu-uuringud ja arenguhindamine (A) 3 EAP
Monday, May 20, 2013
Õpetaja professionaalne areng digiajastul
7. nädal (13.-19. mai): MINU JA MU PROFESSIONAALSE KOGUKONNA ARENG
Mõtlen tagasi...
Seitsme nädala jooksul läbitud kursus minu oskusi ja teadmisi väga palju ei muutnud. Ehk olid mul juba päris head oskused erinevate digivahendite koostamiseks ja kasutamiseks olemas. Algselt, analüüsides oma teadmisi ja oskusi, hindasin ennast päris kõrgelt, isegi ülletavalt kõrgelt.
Tore oli läbi proovida minu jaoks täiesti uut digivahendit - mängu Kuldvillak- mida kavatsen edaspidigi kasutada. Kursuse alguses tõin välja soovi koostada ja kasutada õppevideosid. Selle kursuse käigus oleksin saanud video ja audio vahendeid proovida. Kahju, et kursus sattus ajale, mil pidin mitmel korral Eestist eemal olema. Kuna olin teadlik oma tegevustest, siis tegin vastavalt sellele ka oma valikud. Video ja audio vahendite katsetamine näis mulle ajamahukam. Kuid Kuldvillaku katsetamise käigus selgus, et seegi võtab oma aja ja vajab põhjalikku läbimõtlemist ja korralikku sõnaseadmist.
Samas, kursusel osalemine oli mulle suureks rõõmuks. Juba selle ülesehitus, õppematerjalid ja juhendid on osalemist väärt! Läbi kursusel osalemise õppisin tundma ka Moodle õpikeskkonna võimalusi. Eriti tore tundus mulle digivahendi valimise tööriist. Kindlasti hakkan rohkem ka wiki rühmatöö vahendit kasutama. Kunagi ammu (ei mäletagi enam millal täpselt) osalesin kursusel, kus oli kasutuses sama tööriist. Sealt sain päris korraliku negatiivse kogemuse, misjärel ei vaadanudki eriti wiki rühmatöö vahendi poole. Nüüd aga olen oma arvamust selles osas muutnud. :)
Antud kursuse käigus taaskord tõdesin, kui tähtis on igasuguste juhendite olemasolu e-kursusel ja, et need peavad põhjalikud olema.
Kuidas ma saan olla kasulik oma kogukonnale?
Meil on aianduskoolis välja kujunenud koolitusseminaride "Kolleegilt kolleegile" toimumine vähemalt kord õppeaastas. Koolituse jäbiviijaks võib olla kolleeg, kes on läbinud mõne huvitava koolituse, proovinud ise midagi põnevat või kasutab mõnda head metoodikat ja soovib seda jagada. Kindlasti on just see seminar kohaks, kus saan saadud kogemusi kolleegidega jagada. Etteaste oleks kindlasti kaheosaline, esmalt ülevaatlik ja digivahendeid tutvustav. Teine osa oleks aga juba praktiline, kus igaüks saaks koostada õppevahendi, lähtudes mõnest enda õpetatavast teemast, mida oleks soov kasutada. Hiljem, pärast valminud õppevahendi kasutamist, võiks toimuda ka tagasisidestamine ja kogemuste jagamine.
Aeg...
Kuna kätte on jõudnud suur kevad ja kohe suvi ukse-ees, mis toob kaasa eksamid, lõpetamised ja puhused, siis koolitusseminari enne sügist ei ole võimalik planeerida. Kuid veel käesoleva nädala jooksul tuleb mul koostada analüüs koolitusel osalemise kohta ning enamasti edastatakse need kooli siselisti kolleegidele tutvumiseks.
Mõtlen tagasi...
Seitsme nädala jooksul läbitud kursus minu oskusi ja teadmisi väga palju ei muutnud. Ehk olid mul juba päris head oskused erinevate digivahendite koostamiseks ja kasutamiseks olemas. Algselt, analüüsides oma teadmisi ja oskusi, hindasin ennast päris kõrgelt, isegi ülletavalt kõrgelt.
Tore oli läbi proovida minu jaoks täiesti uut digivahendit - mängu Kuldvillak- mida kavatsen edaspidigi kasutada. Kursuse alguses tõin välja soovi koostada ja kasutada õppevideosid. Selle kursuse käigus oleksin saanud video ja audio vahendeid proovida. Kahju, et kursus sattus ajale, mil pidin mitmel korral Eestist eemal olema. Kuna olin teadlik oma tegevustest, siis tegin vastavalt sellele ka oma valikud. Video ja audio vahendite katsetamine näis mulle ajamahukam. Kuid Kuldvillaku katsetamise käigus selgus, et seegi võtab oma aja ja vajab põhjalikku läbimõtlemist ja korralikku sõnaseadmist.
Samas, kursusel osalemine oli mulle suureks rõõmuks. Juba selle ülesehitus, õppematerjalid ja juhendid on osalemist väärt! Läbi kursusel osalemise õppisin tundma ka Moodle õpikeskkonna võimalusi. Eriti tore tundus mulle digivahendi valimise tööriist. Kindlasti hakkan rohkem ka wiki rühmatöö vahendit kasutama. Kunagi ammu (ei mäletagi enam millal täpselt) osalesin kursusel, kus oli kasutuses sama tööriist. Sealt sain päris korraliku negatiivse kogemuse, misjärel ei vaadanudki eriti wiki rühmatöö vahendi poole. Nüüd aga olen oma arvamust selles osas muutnud. :)
Antud kursuse käigus taaskord tõdesin, kui tähtis on igasuguste juhendite olemasolu e-kursusel ja, et need peavad põhjalikud olema.
Kuidas ma saan olla kasulik oma kogukonnale?
Meil on aianduskoolis välja kujunenud koolitusseminaride "Kolleegilt kolleegile" toimumine vähemalt kord õppeaastas. Koolituse jäbiviijaks võib olla kolleeg, kes on läbinud mõne huvitava koolituse, proovinud ise midagi põnevat või kasutab mõnda head metoodikat ja soovib seda jagada. Kindlasti on just see seminar kohaks, kus saan saadud kogemusi kolleegidega jagada. Etteaste oleks kindlasti kaheosaline, esmalt ülevaatlik ja digivahendeid tutvustav. Teine osa oleks aga juba praktiline, kus igaüks saaks koostada õppevahendi, lähtudes mõnest enda õpetatavast teemast, mida oleks soov kasutada. Hiljem, pärast valminud õppevahendi kasutamist, võiks toimuda ka tagasisidestamine ja kogemuste jagamine.
Aeg...
Kuna kätte on jõudnud suur kevad ja kohe suvi ukse-ees, mis toob kaasa eksamid, lõpetamised ja puhused, siis koolitusseminari enne sügist ei ole võimalik planeerida. Kuid veel käesoleva nädala jooksul tuleb mul koostada analüüs koolitusel osalemise kohta ning enamasti edastatakse need kooli siselisti kolleegidele tutvumiseks.
Õpetaja professionaalne areng digiajastul
Kuna ma olin vahepeal mitu nädalat Austrias partnerkooli avastamas, siis taaskord olen oma postitustega hiljapeale jäänud.Tegelikult on kursus tänaseks lõppenud kuid mul on siia kaks postitust tegemata.
Esimene - 5.-6. nädala ülesanne, mille jooksul tuli koostada Külliga ühine ülevaade ja ettekanne kasutatud digivahenditest. 6. nädala lõpus toimus ka Tartus kokkusaamine ja kogemuste jagamine. Kahjuks olingi samal ajal Austrias ja ei saanud osaleda. :(
Teine - 7. nädala ülesandeks oli reflekteeriv essee ja kursuse kohta tagasiside andmine.
Kõrvaloleval pildil on aga vaade Austria võrratule loodusele ja mu hea kolleegi poolt ristitud modernsele kuusejalale. :)
5.-6. nädal (29. aprill - 12. mai): JAGAME KOGEMUSI JA SAAME KOKKU
Digivahendite kasutamise ülevaade
Digivahendite kategooriate hulgast valisime pusled, ristsõnad ja mälukaartid.
2009. aastal avaldatud uuringu "Puzzle based teaching versus traditional instruction in electrocardiogram interpretation for medical students - a pilot study" käigus leiti, et pusledel põhinev õpe on üks võimalikest aktiivõppemeetoditest, mis arendab ennastjuhtivat õppimist, võimaldab õppuril saada sügavamad teadmised ja valmistab neid ette elukestvaks õppeks. 46% uuringus osalenud tudengitest leidis, et tradistiooniline õpe on stressi põhjustav, pusledel põhinev aga pingevaba. Pingevabas õpikeskkonnas võtavad õppurid õppimisprotsessis kergesti initsiatiivi, leiavad üles enda tugevused ja nõrkused, seavad kergemini eesmärke. Uuringu käigus leiti, et pusledel põhineva õppe käigus paranes õppuritel interpretatsioonivõime. Üldiste õpitulemuste paranemise osas teaduslikult usutavat tulemust ei saadud, pigem leiti, et tudengid, kes esmalt õppisid traditsioonilsel meetodil ja seejärel pusledel põhineval õppel, saavutsaid paremaid lõpptulemusi. Seega võib uuringu tulemuste põhjal väita, et pusledel põhinev õpe aitas teadmisi tudengitel kinnistada.
Artikkel: Rubinstein, J.,Dhoble, A. & Ferenchick, G. 2009. Puzzle based teaching versus traditional instruction in electrocardiogram interpretation for medical students – a pilot study. http://www.biomedcentral.com/1472-6920/9/4 28. aprill. 2013
Williams on kirjutanud oma artiklis A Unique Review Strategy that Motivates Student Learning, et mitmed artiklid kinnitavad seda, et pusled ja sõnamängud on head vahendid just õpilaste motivatsiooni tõstmiseks ja neid saab kasutada kordamisülesannetena enne kontrolltöösid.
Williams, D.L. 2007. A Unique Review Strategy the Motivates Student Learning. InSight: A Journal of Scholarly Teaching.
Katrin valis katsetamiseks JeopardyLabs'i. Sellega on võimalik koostada mängu Kuldvillak. See tundus huvitav kuna Kuldvillak ise on teada-tunntud mälumängu vorm. JeopardyLabs'i saavad kasutada nii õpetajad kui ka õpilased. Selle mänguga on hea läbi viia teemade kordamist, teadmiste kinnistamist. Õpetajal on võimalik tunnis mäng läbi viia lastes õpilastel vastata küsimustele kas individuaalselt või väiksemate rühmadena. Õpilased saavad oma mängu veebis ise koostada ning kursusekaaslastele ette kanda. See mäng võimaldab õpilastel parandada nii teemakohaseid teadmisi kui ka oskusi koostada põhjalikke, üheselt mõistetavaid küsimusi, mis võimaldavad Kuldvillaku-laadselt vastata. Küsimuste vastused peavad olema vormis Kes on...? Mis on...? Kuldvillaku mäng sobib kasutamiseks nii tunnis kui ka tunniväliselt enesekontrolliharjutuseks. Probleemidena Kuldvillaku mängu koostamise juures on eelkõige seotud küsimuste koostamisega. Need peavad olema põhjalikud, et tekiks võimalus õige vastuse esitamiseks. Mäng ise on veebipõhine ja kasutamine tasuta. Registreerimine ja konto loomine ei ole vajalik, küll aga mängud on veebist, ka Google abil leitavad.
Koostatud ja katsetatud Kuldvillak teemal Toataimed: https://jeopardylabs.com/play/toataimed
Külli valis katsetamiseks puslede loomise lehel puzzlemaker.discoveryeducation.com. Kuna parasjagu oli käimas kursusel viimane nädal ning teemaks oli kordamine, siis tundus hea mõttena kasutada just puslet (word search puzzle) ühe ülesandena sõnavara kordamisel. Puslede koostamiseks kasutas õpetaja arvutit, õppuritele jagati pusled välja paberi peal - nii said nad selle kallal tunnis pusida. Puslesse oli peidetud 17 sõna, mida kursuse jooksul olid õppurid õppinud, seega ei olnud õppuritel ühte konkreetset teemat, mille piirides sõnu otsida. See tegi ülesande suhteliselt raskeks ning järgmisel korral õpetaja kasutaks puslesid mingi kindla teema sõnade kordamiseks. Kergemaks muutmiseks võiks ette anda ka nt. sõnade eestikeelsed vasted (kui ette on antud inglise keelsed sõnad, mida on vaja puslest otsida, siis oleks see liiga lihtne).
Puslede ümber on hea ehtiada ka muid ülesandeid. Näiteks peale sõnade leidmist puslest võivad õppurid üksteisele seletada inglise keeles neidsamu sõnu ning paariline peab arvama, mis sõnaga tegemist on. Selline ülesande jätkamine sobiks just algajatele, kuna nad saavad veel üks kord puslest leitud sõnad üle seletada.
Puzzlemaker'i
kasutamine on tasuta, ei nõua lehele registreerimist ja puseld saavad
kiiresti valmis. Seda saavad ka õppurid ise kasutada - ise koostada
puslesid enesekontrolliks või kõikidele kaasõppuritele kasutamiseks ning
oluline on ka see, et sellised ülesanded toovad tundi vaheldust ning
meeldivad õppuritele.
Katrin Uurman
Külli Saarniit
Ühisettekande esitlus.
Sunday, April 28, 2013
Õpetaja professionaalne areng digiajastul
3.-4. nädal (15.-28. aprill): UUS MÄNGUASI, vol. II
Ülesanne:
"Järgneva kahe nädala jooksul katsetage ühte teie jaoks uut digivahendit oma õppetöös, leidke selle kasutamise toetamiseks vähemalt üks uuring ning jagage kaaslastega saadud kogemusi."
Mina valisin katsetamiseks puslede, ristsõnade ja mälukaartide hulgast vahendi JeopardyLabs. Selle vahendiga sai valimstada Kuldvillaku mängu.
Minu poolt valitud uuring (Jack Rubinstein, Abhijeet Dhoble and Gary Ferenchick, 2009. Puzzle based teaching versus traditional instruction in electrocardiogram interpretation for medical students – a pilot study) võrdleb pusledel põhinevat õpet traditsioonilise õppega meditsiiniõpingutes. Uuringu käigus jagati tudengid nelja rühma, igas rühmas toimus nn kombineeritud õpe: vaheldusid pusledel põhinev ja traditsiooniline õpe.
Joonis 1. Läbiviidud uuringu käigus läbiviidud õppe ülesehitus. (http://www.biomedcentral.com/1472-6920/9/4/figure/F1)
Uuringu käigus leiti, et pusledel põhinev õpe on üks võimalikest aktiivõppemeetoditest, mis arendab ennastjuhtivat õppimist, võimaldab õppuril saada sügavamad teadmised ja valmistab neid ette elukestvaks õppeks. 46% uuringus osalenud tudengitest leidis, et traditsiooniline õpe on stressirohe, pusledel põhinev aga pingevaba. Pingevabas õpikeskkonnas võtavad õppurid õppimisprotsessis kergesti initsiatiivi, leiavad üles enda tugevused ja nõrkused, seavad eesmärke. Uuringu käigus leiti, et pusledel põhineva õppe käigus paranes õppuritel interpretatsiooni võime. Üldiste õpitulemuste erinevuse vahel aga usutavat tulemust ei saadaud. Pigem leiti, et tudengid, kes esmalt õppisid traditsioonilisel meetodil ja seejärel pusledel põhineval õppel, saavutasid paremaid lõpptulemusi.
Kuna aktiivne õpe kaasab enam õppurit ja aitab kinnistada eelnevalt õpitut, valisingi Kuldvillaku mängu kordamaks ja kinnistamaks eelneval õppetunnil läbitud teemat.
Mängu Kuldvillak viisin läbi sarnaselt TV-s nähtule - avasin mängu ja palusin õpilastel kordamööda endale teema valdkonna ja küsimuse (100, 200, 300, 400 või 500) valida. Eelnevalt selgitasin Kuldvillaku mängu olemust ja mängimise reegleid.
Mängu käigud tekkisid mõned probleemid: keerukam oli mängida neil, kes ei olnud eelnevalt Kuldvillaku mänguga tuttav. See mõjutas vastamist, sest vastata tuli küsimuse vormis, mis kippus esialgu ununema. Raskemaks kujunes mäng neile, kes eelmisel tunnil olid puudunud ning polnud läbitud materjaliga eelnevalt tutvunud. Keerulisem tundus mäng ka mitte-eestlastest õppuritele.
Ma ise tegin ka mõned apsakad mängu koostamisel. Edaspidi, kui soovin seda tunnis kasutada, pean küsimused rohkem läbi mõtlema ja täpsemalt lahti kirjutama. Täpsustamata küsimuste korral tuli hakata vastust nn pakkuma või ära arvama. Selle tõid välja ka õppurid oma tagasisides mängu kohta.
Ülesanne:
"Järgneva kahe nädala jooksul katsetage ühte teie jaoks uut digivahendit oma õppetöös, leidke selle kasutamise toetamiseks vähemalt üks uuring ning jagage kaaslastega saadud kogemusi."
Mina valisin katsetamiseks puslede, ristsõnade ja mälukaartide hulgast vahendi JeopardyLabs. Selle vahendiga sai valimstada Kuldvillaku mängu.
Minu poolt valitud uuring (Jack Rubinstein, Abhijeet Dhoble and Gary Ferenchick, 2009. Puzzle based teaching versus traditional instruction in electrocardiogram interpretation for medical students – a pilot study) võrdleb pusledel põhinevat õpet traditsioonilise õppega meditsiiniõpingutes. Uuringu käigus jagati tudengid nelja rühma, igas rühmas toimus nn kombineeritud õpe: vaheldusid pusledel põhinev ja traditsiooniline õpe.
Joonis 1. Läbiviidud uuringu käigus läbiviidud õppe ülesehitus. (http://www.biomedcentral.com/1472-6920/9/4/figure/F1)
Uuringu käigus leiti, et pusledel põhinev õpe on üks võimalikest aktiivõppemeetoditest, mis arendab ennastjuhtivat õppimist, võimaldab õppuril saada sügavamad teadmised ja valmistab neid ette elukestvaks õppeks. 46% uuringus osalenud tudengitest leidis, et traditsiooniline õpe on stressirohe, pusledel põhinev aga pingevaba. Pingevabas õpikeskkonnas võtavad õppurid õppimisprotsessis kergesti initsiatiivi, leiavad üles enda tugevused ja nõrkused, seavad eesmärke. Uuringu käigus leiti, et pusledel põhineva õppe käigus paranes õppuritel interpretatsiooni võime. Üldiste õpitulemuste erinevuse vahel aga usutavat tulemust ei saadaud. Pigem leiti, et tudengid, kes esmalt õppisid traditsioonilisel meetodil ja seejärel pusledel põhineval õppel, saavutasid paremaid lõpptulemusi.
Kuna aktiivne õpe kaasab enam õppurit ja aitab kinnistada eelnevalt õpitut, valisingi Kuldvillaku mängu kordamaks ja kinnistamaks eelneval õppetunnil läbitud teemat.
Mängu Kuldvillak viisin läbi sarnaselt TV-s nähtule - avasin mängu ja palusin õpilastel kordamööda endale teema valdkonna ja küsimuse (100, 200, 300, 400 või 500) valida. Eelnevalt selgitasin Kuldvillaku mängu olemust ja mängimise reegleid.
Mängu käigud tekkisid mõned probleemid: keerukam oli mängida neil, kes ei olnud eelnevalt Kuldvillaku mänguga tuttav. See mõjutas vastamist, sest vastata tuli küsimuse vormis, mis kippus esialgu ununema. Raskemaks kujunes mäng neile, kes eelmisel tunnil olid puudunud ning polnud läbitud materjaliga eelnevalt tutvunud. Keerulisem tundus mäng ka mitte-eestlastest õppuritele.
Ma ise tegin ka mõned apsakad mängu koostamisel. Edaspidi, kui soovin seda tunnis kasutada, pean küsimused rohkem läbi mõtlema ja täpsemalt lahti kirjutama. Täpsustamata küsimuste korral tuli hakata vastust nn pakkuma või ära arvama. Selle tõid välja ka õppurid oma tagasisides mängu kohta.
Kogu mängu peale kulus tunni algusest umbes 15 minutit. See tõi tundi elevust ja õpilased elavnesid. Jälgiti küsimusi, uuriti konspekti kui ei teatud ja mõeldi kaasa. Tagasisides õpilased tunnistasid, et mäng oli huvitav ja mõningate küsimuste täpsustamisel oleks veelgi toredam olnud.
Hasarti ja aktiivsust saan veelgi juurde tuua, kui iga õpilane eraldi nn tiimiks märkida. Sellisel juhul kogub igaüks endale ise punkte. Sel korral oli kogu kursus üks tiim. Võin öelda, et lõpuks jäädi plussi, umbes 1000 punktiga.
JeopardyLabs'i juures meeldis mulle see, et ei olnud midagi vaja installeerida ega alla laadida. Mängu koostamiseks ei pidanud ka oma profiili looma. Mängu loomiseks tuli vaid enda poolt loodud salasõna sisestada ja kinnitada. Samas hoiatati, et kõik koostatud mängud on vabalt veebist leitavad, ka Google'i abil. Privaatseks muutuvad mängud siis kui osta/maksta membership. Tasu 20$.
Artikkel: Rubinstein, J.,Dhoble, A. & Ferenchick, G. 2009. Puzzle based teaching versus traditional instruction in electrocardiogram interpretation for medical students – a pilot study. http://www.biomedcentral.com/1472-6920/9/4 28. aprill. 2013
Õppevahend: JeopardyLabs https://jeopardylabs.com
Kuldvillak teemal toataimed (esialgne versioon): https://jeopardylabs.com/play/toataimed
Subscribe to:
Posts (Atom)